Õudne Eesti

Valik eesti õudusjutte

Seekordseks kirjanduseks anti meile lugeda omal valikul kümme lugu kogumikust “Õudne Eesti”. Kogumikus on 31 Eesti kirjanduse kõige hirmuäratavamat õuduslugu, mis on esmakordselt kogutut ühtsete kaante vahele ja hoiavad seal koos 140 aastat pärimust. Kõik need lood on sinna koondanud Indrek Hargla.

Mina lugesin sealt kogumikust järgnevad lood:

1. “Rõugutaja tütar” – F. R. Kreutzwald

Pikemalt kirjutan siis loost “Rõugutaja tütar”. Kui ma raamatu lahti tegin vaatasin esimese asjana sisukorda. Ma hakkasin otsekohe pealkirju vaatama. Kui ma mõnda aega vaadanud olin mõtlesin ma, et ma ei tea mida nendest pealkirjadest arvata ja hakkasin otsast lugema. Mõned pealkirjad siiski kõnetasid mind ja kutsusid lugema, nende seas ka “Rõugutaja tütar”.

Rõugutaja tütar oli lugu, mis mulle kõigist lugudest mida ma sellest raamatust lugesin kõige rohkem. Lühidalt kokku võttes rääkis lugu sellest,  et kuskil laias metsalaanes oli elanud üks Rõugutaja oma naisega. Neil oli tütar, kes polnud küll sündimise kaudu ilmale tulnud, kuid pere kasvatas teda kui inimlast. Tüdruk oli kaugelt välja näinud nagu tavaline inimene nahaga, kuid riiete all pidi tal kasvama kuusekoor. Selleks, et nende tütar vanatüdrukuks ei jääks läks ema nõia juurde ja palus valmistada armujooki. Joogi abil leidis tüdruk endale mehe, kellega nad ka varsti abiellusid, kuid kui mees nägi kõike seda jubedat, mis tüdrukul tegelikult oli põgenes ta juba samal õhtul.

Ema ja tütar jäidki ootama, et nõia võlujook mehe tagasi tooks kuid meest ei tulnudki tagasi. Aasta aega hiljem kuulis Rõugutaja naine, et ta endise väimehel ja ta naisel on sündinud laps. Selle peale ema vihastas ja muutis lapse ema libahundiks. Ta viis oma tütre lapse ema asemele aga kuna tema tütar last imetada ei saandud nuttis laps päevad ja ööd läbi. Ükskord läks lapsehoidja beebiga õue kuhu ilmus järsku hunt, kes last imetama hakkas. Lapsehoidja ei rääkinud sellest kellelegi ja läks edaspidi samal ajal samasse kohta. Ükskord ütles hunt et ta ei julge enam avalikku kohta niimoodi välja tulla ning seadis lapsehoidjale tingimused. Ta nõustus ja hakkas edaspidi õues käima uute tingimuste järgi. Kuid lõpuks rääkis ta pereisale ja see läks vaatama, et mis lugu selle hundiga on. Ta sai teada, et see oli tema oma naine ning seejärel teadis ta kohe, et tema majas oli tema naist mänginud Rõugutaja tütar. Ta meelitas tüdruku õue ja viis ta oma tallu sauna. Seejärel läks ta Rõugutaja naise järele ning viis ka tema sauna. Ta lukstas nad sinna ja pani sauna ühes nendega põlema.

Minu arvates ei olnud see lugu küll väga õudne, kuid samas see meeldis mulle. Sellest loost lausa õhkab eestimaist pärimust. See on super hea näide Eesti rahvajuttudest. 

Mul hakkas natukene isegi kahju Rõugutaja tütrest. Tema ei saanud ju midagi parata sellest, et ta selline oli.  Kuid samas oli väga inetu sellepärast teiselt naiselt ära võtta tema mees ja laps. Rõugutaja naine mulle ei meeldinud. See et teisel inimesel hästi läheb ja tal mitte, vihastas teda väga. Ta muutus nii kadedaks, et läks teiste elu rikkuma. Selline teguviis on minu arvates üks kõige hullemaid. Eesti rahvajuttudes esineb minu arvates selliseid sündmusi tihti.

2. “Soo sõrm”- Rein Raud

Rääkis ühest kunstnikust ja ta maalidest.

3. “Häitsmetund”- Herta Laipaik

Rääkis ühest noorest neiust, kes ilmus ükskord ühte tallu ja pakkus end seal tööliseks. Neiu ja perepoja vahel tärkas armastus ja nad said lapse. Naisel käis iseenda vaim järgi ning tema tõttu sooritas ta hiljem enesetapu.

4. “Õhk on täis kirge”- Friedebert Tuglas

Rääkis ühest leitnandist Lorensist ja sellest kuidas ta öösel ära eksis ja ühes talus öömaja küsis ning sellest mis hirmsad sündmused seal juhtuma hakkasid.

5. “Kojutulek”- Liisi Ojamaa

See jutt jäi natuke segaseks, kuid minu arusaamist mööda oli seal mingi pidu ja ühel hetkel tuli korteriomanik koju oma tädi matuselt ning nuttis ja halas. Järgmisel hetkel oli kadunukese hing seal kohal ja juhtusid õõvastavad sündmused.

6. “Vainuköie klubi”- Anres Ehin

Oli ühest endisest näitlejast, kellele loo jutustaja kola läks. Nad vaatasid ajaloolisi esemeid ning avastasid ingi vana kohtuasja ja hakkasid seda lahendama, mille tulemuseks oli see, et näitleja tegi enesetappu.

7. “Suurte kuuskede man”- Juhan Jaik

Juttu oli ühest julmas jahimehest, kes tappis metsas süütuid loomi ja seekord oli tema suurimaks sihtmärgiks karu, kes ta lõpuks tappis ja ka ise suri.

8. “Surm”- Richard Roht

Sellest loost ma samuti väga aru ei saandu. See oli hästi kirjeldav ja lüppes sellega, et keegi järsku kedagi nähes lihtsalt suri.

9. “Metsavaim”- Veiko Belias

Rääkis noorest naisest ja ta armastusest ning nende lapsest.