teisipäev, 15. oktoober 2013

Kirjandusklubi

Kirjandusklubi nr1


Koht ja aeg: 8.45 kooli puhvet

Kirjandusklubis osalejad: Margaret ja Orest

Autor ja pealkiri: Anne Frank "Anne Franki päevik"

Võtmeteemad: Võtmeteemadeks Anne Frani päevikus olid meie arvates eluolu, suhted ja sõda.

Võtmestseenid: Anne kirjutas palju suhetest oma emaga. Kahjuks olid tal oma emaga suhted sellised nagu nad olema poleks pidanud. Anne arvas, et tema ema ei ole õige ema. Ta kirjutas tihti sellest, et ta ema näägutab ta kallal asjatult nagu ajaviiteks. Nad kuulasid väga palju raadiot väga paljudel õhtutel olid nad raadio ääres pingsalt BBC-d kuulamas. Väga palju sõltus nende meeleolu raadiost.

Võtmeisikud: Võtmeisikud olid kõik tagakoja elanikud. Kuigi peamiselt kirjutas ta emast, isast ja Peterist.

Püstitatud küsimused: Mis oli Anne põhiline jututeema? Milline oli Anne iseloom?

Kokkuvõte: Peamiselt kirjutaski Anne milline oli elu tagakojas tema silme läbi. Ta kirjutas millised suhted neil kõigil omavahel olid, milline tagakoda välja nägi ja milline oli nende päevaplaan. Sellest tuli välja see, et mida kauem nad kõik koos olid seda kibedamaks läksid nende suhted.
Anne kirjutas ka palju selle kohta, mis tunded temal olid ning mida talle teha meeldis. Anne armstas ajalugu. Ta luges väga palju raamatuid ning õppis hollandi, saksa, prantsuse ja inglise keelt. Ma arvan, et tänapäeval ei leidu palju inimesi, kes armastaks õppimist nii palju. Anne oli ise väga valju häälega tüdruk, kes oli väga otsekohene ning äärmiselt julge. Kuid vahel tuli temas esile ka see hell ja rahulik pool, kuid see juhtus tema arvates liiga harva.

esmaspäev, 14. oktoober 2013

Percy Jackson and the demigod files


Percy Jackson and the demigod files

R. Riordan

I read a book called ”Percy Jackson and the demigod files”. There were some storys of Percy's life and friends. The first story was “Percy Jackson and the Stolen chariot” and the second one was "Percy Jackson and the Bronze Dragon

Percy Jackson and the Stolen Chariot

Percy was in school fifth-period science class when he heard strange noises outside. he saw that there was a girl who was attacked by arrow-throwing birds. it was Clarisse. He qickly got himself excused from class and went to help Clarisse and find out why she is there. Clarisse was surprised to see him. After the two of them had defeated the birds, Clarisse  agreed to tell Percy why she was not at Camp Half Blood. Clarisse told that she was supposed to be taking care of Ares' War Chariot, and needed to get it back to Ares' temple by sunset. However, her immortal brothers, Deimos and Phobos (gods of Demios terror and Phobos fear respectively) had stolen the chariot. Phobos came there and gave some hints to find the chariot. Together, Percy and Clarisse went to find the chariot with the help of the hints. They knew that the chariot had to be in a mini zoo. The only mini zoon they knew was at the Staten Island. On their way, they fight with Deimos, who was riding a sea serpent. At the zoo, they found the chariot and face the two gods again. Phobos and Deimos show Percy and Clarisse how do their worst fear looks like. Percy and Clarisse easily defeated the two gods. Finally, just as sunset was fading, Percy and Clarisse brought the chariot to Ares' Temple. Percy promised Clarisse that he will not tell anybody about her fear. He also told her that in the vision that Phobos showed him of what he feared most Clarisse was included as one of Percy's friends.

Percy Jackson and the Bronze Dragon

Percy Jackson and the Bronze Dragon was a story where Percy Jackson and Charles Beckendorf were on the same team for "capture the flag". They set off into the woods and stumble on a huge Myrmekes anthill. Silena and Annabeth found Percy while Beckendorf ran straight ahead into the ant hill tring to carry off the huge bronze dragon's head, but immediately was bitten in the leg. Percy, Annabeth and Silena wanted to rescue him but they needed help. But there was nobody around who could help them, so they took the metal head along trying to find the rest of the body of the bronze dragon which was once one of the camp's defenses. They finally got the dragon started which helped to save Beckendorf. When they had just saved him, he saved the bronze dragon from being ripped apart by the thousands of Myrmedes. After the demigods finish watching the dragon drive the remaining Myrmedes back into their anthill the dragon spoted them and turned berserk on them. Percy distraced the dragon until Beckendorf could jump on the dragon's back and shut it down.

I really loved both of the stories, they were really interesting and I advise you to read this book!

Anne Franki päevik

Anne Franki päevik

A. Frank

Tagakoda 1942-1944



Selles päevikus oli Anne Frank välja kirjutanud kõik mõtted mis tal üldse olid, arvan mina. Ta kirjutas kõigest nii avameelselt ja julgelt. Ta oli üldse väga väga julge ja vaimselt tugev tüdruk. Kui ta midagi mõtles, siis ta seda ka ütles. Ta armastas ajalugu ja õppimist.

Siin on kirjas tegelikult väga palju tähtsat ajaloolist infot 2. maailmasõja aegse juutide ja üleüldse inimeste eluolu kohta.  Ta kirjutas selle kohta, millist ülekohut juutidele tehti alustades sellest, et juudid ei tohtinud sõita trammiga ega ühegi muu liiklusvahediga, ka jalgrattad võeti neilt ära ja anti tavainimestele. Juutidele kehtestati palju reegleid mis olid vägagi ebaõiglased.

Enamus Anne Frani päevikust räägib elust tagakojas. Mind tegi selle raamatu lugemine vahel isegi kurvaks, selle pärast mida ta kirjutas elust tagakoja kohta. Eriti kurvaks tegi asjaolu millised olid Anne’il suhted oma emaga. Tema ema, kes oli tema jaoks teinud kõik ja näinud nii palju vaeva, et kinkida Anne’ile võimalikult ilus ja helge lapsepõlv, põlgas Anne täiesti ära. Ta kirjutas pidevalt kuidas ta oma ema vihkab ja kidas ta tunneb, et tema ema ei armasta teda üldse ja armastab Margotit palju rohkem. Selliseid kohti lugedes tekkis millegipärast kahetsustunne, vahel isegi süümepiinad. Aga räägiks nüüd vähe teistel teemadel.

Tagakojas oli neil väga vähe ruumi ja algul elasid nad seal seitsmekesti. Anne Frank, Margot Frank,(õde) Otto Frank(isa) , ema , proua van Daan, härra van Daan, Peter van Daan ning hiljem lisandus ka härra Dussel. Alguses tundusid kõik sümpaatsed, kuid mida aeg edasi seda vastikumaks nad üksteise vastu muutusid. Neile viisid süüa ja aitasid neil kõige muuga toime tulla  neli isikut: Miep Giesi, Elisabeth (Bep) Voskuijli,Victor Kugler ja Johannes Kleiman. Neil oli Tagakojas kindel päevaplaan ja kindlad reeglid. Kõik turvalisuse huvides.
Anne Frank oli üks väga tark tüdruk, kes suutis alati jääda iseendaks. Ta oli äärmiselt julge, lõbus ja valju häälega tüdruk.

Tema päevik on üks maailma kõige kuulsamaid päevikuid ja seda on tõlgitud rohkem kui 60 keelde.

pühapäev, 6. oktoober 2013

Kolm Musketäri




Kolm Musketäri
A. Dumas

Lugesin vaheajal läbi kaks raamatut ning üks neist juhtus olema “Kolm Musketäri”. Võtsin selle raamatu just sellepärast, et väga paljud sõbrad ja sugulased on soovitanud mul see raamat kätte võtta ja läbi lugeda. Tegelikult  oli mul juba ammu plaan see raamat läbi lugeda, kuid varem ei ole avanenud võimalust, sest kord on kiire ning kord pole aega ja kord loen mõnda teist raamatut, aga õnneks avanes mulle see võimalus nüüd.

Mulle meeldis see raamat tõesti väga väga nagu paljud olid arvanud. Mulle meeldisid need tegelaskujud ning nende imepärased isiksused. Kuid raamatus oli ka tegelasi, kes mulle üldse ei meeldinud, sest nad olid lihtsalt sedavõrd kurjad ning ülbed, kuid samal ajal ka väga targad ja kavalad. Üks hea näide oli kaunis Mileedi. Ta oli niivõrd tark ja kaval naine ning suutis oma saatanliku iluga võrgutada iga mehe oma teel, isegi kõige kindlam kalju sulaks selle ilu peale. Kui ma teda päriselus kohtaksin, läheksin ma temast suure ringiga mööda, kuid seegi ei aitaks sellise naise puhul.

Aga räägime nüüd parem heast. Mulle meeldisid vist kõik head tegelased kes seal olid. Nad olid nii julged ja ausad ja mis peamine, nad suutsid igas olukorras ausaks jääda. Ma imetlesin seda tõeliselt palju.

Ma tõesti soovitan ka kõigil teil seda raamatut lugeda.

Ja mis peamine, ärge kunagi hinnake raamatut kaane järgi.