Minu Hispaania

Minu Hispaania

Anna-Maria Penu

Seekord pidime läbi lugema reisiraamatu. Kui kuulsin, et meile avanes selline võimalus mõtlesin kohe, et loeksin “Minu Aafrikat”, sest hakkasin mminema laagrisse Lõuna-Aafrika vabariiki, aga kuna sellist raamatut kahjuks ei eksisteeri siis oli mu järgmine mõte lugeda “Minu Hispaaniat”. Mõnesmõttes on ka tore, et Aafrika kohta seda raamatut pole kirjutatud, sest Hispaania kohta oleksin ma niikuiniigi lugeda tahtnud. Nimelt seepärast, et enne kooli käisin ma iga aasta umbes kaks korda Hispaanias ja mulle on see riik alati väga väga meeldinud.

See raamat algas sellega, kuidas Anna-Maria andis tööl sisse lahkumisavalduse, sest ta tundis, et ta ei ole õnnelik kui ta tuleb iga päev vara hommikul sama kontorilaua taha ja hakkab paberitööd tegema. Ta läks Hispaaniasse algul lihtsalt puhkama oma sõbrannaga. Kuid siis ta armus ning asjad läksid nii, et ta jäi sinna elama. Kui tema ja ta tulevane abikaasa Ernesto ühes suvalises Hispaania ööklubis kohtusid, ei osanud Anna praktiliselt sõnagi hispaania keelt ja Ernesto sõnagi inglise keelt. Aga Ernesto andis Anna-Mariale oma telefoni numbri ja nii see edasi läks. Anna kirjutas raamatus, et Hispaanias näidatakse oma tüdrukut või poissi perele alles siis kui ollakse koos olnud juba umbes kaks aastat. Ja nii kohtus ka Anna-Maria oma ämmaga alles kaks aastat peale Ernestoga tutvumist.

Ta kirjutas selles raamatus väga palju sealsetest inimestest ja olustikust. Mulle jätsid osas inimesde sealt natukene imelikud muljed. Paljusid asju tehti Hispaanias teisiti kui Eestis. Kohe kui Hispaanlased kuulsid, et Eesti asub Ids-Euroopast ütlesid nad kohe, et see on Venemaa. Nad jätsid mule väga egoistlikud muljed, kuid kui Ernesto Eestis käis ja ta nägi kuidas eestlased pidutsesid ningpärast hispaanlastele rääkis muutusidnad kadedaks, selle üle, et eestlased nii hästi pidutseda oskavad. Sellel hetkel käis minust mingi võidutunne läbi. Veel kirjutas ta seda, et alati kui ta Eestis käis pidi ta hispaanlastele kohukesi tooma. Ta kirjeldas minu arvates väga põnevalt ja otsekoheselt seda ümbrust ja oma mõtteid kõige kohta mida ta nägi ja kuulis.

Ta ise on raamtut kirjeldanud järgmiselt:

Minuga juhtus nagu muinaslugudes ikka:läksin otsima maailma ja leidsin enda. Armusin küll ka, kuid armastus pole muud kui mootor.

Esiti oli muidugi raske: läbikukkunud katsed oma kirjutisi avaldada, baaridaa,i ja tantsija tööst saadud sandikopikad, mis näljast ikkagi ei päästnud, tajumine, et oled võõras, ja selle teadmisega leppimine.

Lisaks kleebib su päritolumaa, su välimus ja aktsesnt sulle kohalike silmis kõikvõimalikke kahtlusi külge. Ega’s midagi! Pead hakkama ennast, oma identiteeti otsast peale ehitama.

Nüüdseks elab Anna-Maria Hispaanias ja töötab reisijuhina. Mina soovitaksin lugeda seda raamatut kõikidel, kes vähegi Hispaaniast huvitatud on ja ise ka Hispaanias ära käia, sest see on tõesti väga tore kogemus!

Kirjandusklubi 3

Koht ja aeg: Kooli puhvet 17. 01 12:43

Kirjandusklubis osalejad: Nora, Katariina ja mina Margaret

Raamatu autor ja pealkiri: Kate Thompson “Ööloom”

Võtmeteemad: Kindlasti on selle raamatu üks võtmeteemasid suhted lapse ja lapsevanema vahel, varastamine, usaldus, maagia ja uskumine nign pidev edasi püüdlemine ja mitte alla andmine. Pidevalt mõtles raamatu peategelane Robert (Bobby, Robby) kuidas ta oma ema vihkab. Vahepeal oli tal  temast aga kahju. Kuid enamasti talle ta ema ei meeldinud. Me oleme kirjutanud ka sellest, et üks võtmeteemasid oli varastamine. Seda, seepärast kuna talle meeldis väga varastada, tema elu oligi laotud oma sõpradele ja varastamisele. Usaldus on meil võtmeteemadeks pandud, sest PJ usaldas Robbyle palju asju kuid sageli pidi Robby PJ alt vedama. Peale neid kordi PJ teda enam usaldada ei tahtnud ja Bobbyl läks kaua aega enne kui ta PJ usalduse tagasi võitis. Maagia oli ka kindlasti tähtis osa nimelt seetõttu, et pärast tuli välja et nende maja eelmine elanik oli tapetud kellegi väga väikse poolt kes sarnaneks väiksele tädile, kes iga öö Bobby väiksel vennal külas käis. Keegi ei uskunud seda kuni Bobby leidis maja eelmise elaniku päeviku kust ta sai teada muudki väikse tädi kohta kellele igaks ööks küpsiseid ja piima pidi jätma.

Võtmestseenid: Meie arvates oli võtmestseenide üks põhilisi juhtumeid see kui ta varastas vana škoda ja sõitis sellega Dublinisse kus ta hull sober Mick selle omakorda sodiks sõitis kuna tegi sellega avarii. Ka see oli üks teemadet kuidas ta leidis DVD juhet otsides ühe vana päeviku. See päevik oli kuulunud selle vana maja, kus nad elasid eelmisele jälgeteta haihtunud elanikule Luke’ile kelle nad pärast tükeldatuna põllult leidsid. Sellest päevikust leidis Robert väga väga õõvastavat ja hirmsat infot. Seal oli isegi väikse tädikese juuksekarv. Seal oli kirjas väga palju mütoloogiat.

Võtmekarakterid: Robert, Dennis, Ema; Tädi Carmel, PJ, PJ poeg, ta sõbrad. Väike tädi

Võtmesümbolid: Robertile tähendas meie arvates väga palju üks mutrivõti. Tänu sellele mutrivõtmele sai ta hoogu uueks alguseks. Autode lõhkumisest ja varastamisest nende parandamiseni. Üks võtmesümboleid on ka kindlasti roheline kausike mille pidi igaks ööks piimaga täitma ja aknalauale panama. Hommikuks oli kauss tühi.

Küsimused või teemad, mis tekitasid arutelu: miks oli raamatu lõpp nii kokku prtessitud ja äkiline?

Kirjandusklubi kokkuvõte: kokkuvõõteks tahaksimegi öelda, et see raamat ei olnud üldse selline nagu selle kaas välja nägi. Kaane pealt nägi see välja nagu õudukas kuid sisu oli väga huvitav ja salapära ning intriige täis.

Ööloom

Kate Thompson

See vaheaeg pidime kõik lugema Kate Thompsoni raamatut “Ööloom”. Lugedes seda raamatut ei teadnud kunagi mida uut ja huvitavat järgmiseks juhtuda võis.

Raamat rääkis ühest neljateist aastasest poisist Robertist (hüüdnimega Bobby), tema kahekümne kaheksa aastasest emast ja tema väiksest  poolvennast Dennisest.

Nad elasid kaua aega Dublinis. Seal olid Bobbyl sõbrad, ning tegevus. Ta poleks sealt ealeski lahkuda tahtnud. Oma sõpradega oli nwil alati väga lõbus, nad kas varastasid autosid või rahakotte ja teisi selliseid esemeid või jõid ennast täis jasuitsetasid. Mõnikord mängisid nad ka xbox’i.  Kuid  selleks, et Bobbyt võõrutada sellisest elust kolisisd nad Clairs’i. seal läksid nad elama vanasse maamajja mille eelmine elanik Lars oli teadmata kadunuks jäänud. Nende naabri üürisid selle maja neile. Kui nad sinna majja kolisid siis ütles Robert kohe, et ta ei jää sinna ja läheb tagasi Dublinisse. Ta teostas oma mõtte kohe teisel päeval. Ta sõitis Dublinisse škodaga mis oli maja ees (see oli Larsi oma). Ta leidis selle võtmed toast mis sai tema omaks. Dublinis läksid nad hullu Mickiga (üks tema sõpradest) selle škodaga kihutama. Mick tegisllega avarii. Nad põrkasidkokku ühe teise autoga ja kui selle teise auto  juhta nendega õiendama tuli hüüdis Bobby talle, et ta ruttu ära jookseks, sest ta teadis, et mick võib selle tüübi surnuks peksta. Aga see mees ei kuulanud tedaa ja selle peale jooksis bobby ära. Ta veel nägi kuidas Mick vihastus. Järgmisel päeval läks ta politseisse ja ta kuulati üle. Seal sai ta teada, et Mick oli seda meest nii kõvasti peksnud, et too lõpetas haiglas. Peale ülekuulamist viis politsei ta tagasi maale. Tuli välja, et ema pidi selle varastatud škoda raha nende naabrimehele PJ’le kinni maksma. Kuna ta ema elas sotsiaal toetusest siis oli tal rahapõhiliselt ainult neljapäeviti, sest siis sai ta toetust. Seega andis PJ Bobbyle võimalusetagasi maksta tema juures töödates. Ta hakkas töötama koos PJ poja Coleyga. Neil oli vahepeal isegi päris lõbus. Vahepeal põgenes ta jälle Dublinisse, kuid ta saadeti ikkagi tagasi Clairs’i. siis sai ta teada, et ta väike vend joob iga öö mingi  väikse tädiga piima. Kui ta nagu tavaliselt läks päeval Coleyga tegema väikest “kohvipausi”. Nad jõid teed ja sõid singivõileibu. Ning ühel päeval kui nad läksid teed jooma oli Roberti ema ka seal. Ta vaatas majas vanu pilte. Siis said nad teada, et maja esimesed omanikud olid oma lapse kunagi ära tapnud selles majas kus Robert oma ema ja Dennisega elas. Nimelt sellepärat, et nad arvasid, et nende laps oli vahetatud haldjalapsega. Peale  seda tahtis ema koheselt tagasi Dublinisse kolida ja Bobby oli selle üle  väga väga õnnelik. Lõpuks kui nad said teada, et ka Lars oli maja lähedalt tükikesdeks lõigatud kolisid nad tagali Dublinisse ja läksid elama ema õe Carmeni juurde.iiijlllgggmõnikord as varastasid autosid või rahakotte

Mis teha, Ann?

Mis teha, Ann?

Helga Nõu

See raamat on tõsiselt huvitav lugemine, mida loeks uuesti ja uuesti. Seda lugedes ei tahtnud väga raamatut käestki panna, sest see oli nii huvitav. See oli salapärane ja varjuline. Algul kui Reena ja Gregor esimest korda kohtusid oli Reenea Gregorist vaimustatud ja vastupidi. Kuid järgmisel peol kuhu läks ka Ann hakkas Gregorit huvitama hoopis Ann, kes oli tollel hetkel Reena parim sõbranna. Nad läksid tülli kuna Reena arvas, et Ann tahtlikult temalt poisi üle lõi, kuid kui Ann Gregorilt küsis, et mis suhe neil Reenaga oli siis Gregor oli vastanud, et tema ja Reena vahel ei olnud mitte midagi.

                                                                       

Siis hakkas Annile poiss väga meeldima ja ka poisile meeldis Ann väga. Gregor üüris endale auto ja sõitis sellega ringi ja tegi kõigile välja. Nad korraldasid pidusid, mis maksid tuhandeid kroone koos Anni klassivenna Martiniga. Keegi ei teadnud, kust nad seda raha võtsid. Nad sõitsid külla ka Kätlinile Pärnusse, kes oli selle külastuse pärast superõnnelik.

Ükskord aga Martin nende kambaga enam kaasas ei jõlkunud ja see oli kahtlane. Kahtlane oli ka see kui Ann Gregori telefoni vastu võttis ja seal ütles talle Martin, et ta ütleks Gregorile edasi, et Gregor ei saa seda raha. Selle peale läks Gregor närvi ning helistas Martinile tagasi, et too on argpüksist jänes, kes algul julgeb ja siis kui oleks võimalus korralikult teenida alt ära hüppab. Kõik küsisid Gregorilt, et mis kahtlane äri tal seal on ja, et kas ta müüb narkot, aga tema vastas vaid, et varsti saad teada.

Kõik lõpes sellega, et Martini isa tegi Gregori vastu politseisse avalduse, sest Gregor oli tema pojalt ähvardades väja üritanud pressida 80000 krooni. Siis kutsuti politseisse avaldust andma ka Ann. Gregor palus, et ta valetaks politseile ja päästaks ta. Kuid selleks ajaks oli Annil juba Gregori valedest kõri auguni ja ta läks politseisse ja rääkis kõik ausalt ära.

Kirjandusklubi 2

Koht ja aeg: Kooli puhvet 6.12.2013

Kirjandusklubis osalejad: Margaret, Martin ja Karl

Raamatu autor ja pealkiri: Aidi Vallik ,,Mis teha, Ann"

Võtmeteemad: Gregori käitumine, kuna see oli erinev tavalisest käitumisest, näiteks: Siis, kui Ann  tema juurest tahtis ära minna, siis selle asemel, et paluda vabandust, hakkas ta ise ennast alandama, nii, et teistel hakkas temast kahju ja tulid tema juurde tagasi. Anni isa eluugu, sest läbivalt raamatus oli kirjas üksikuid seiku Anni isa raskest lapsepõlvest lastekodus. Põhjus oli selles, et teda kiusati seal nii vaimselt kui ka füüsiliselt.

Võtmestseenid: Igal peol juhtus midagi, mis ei ole just igapäevane. Näiteks ostsid nad terve baari tühjaks ning maksid ka turvameestele, et need neid peole laseks mis ei olnud kindlasti veel nende vanustele. Kindlasti kuuluvad võtmesteseenide alla ka kirjad Kätlinile. Nimelt kirjutasid nad oma muredest ja üleüldse kõigest. Tänu kirjavahetusele Anniga ei sooritanud Kätlin enesetappu.

Võtmeisikud: Gregor, Ann, Kätlin, Marten, Reena, Anni vanemad, Sander, Tiit, Kätlini vanemad.
Kõik inimesed eelolevas loetelus on raamatuga tihedalt seotud.

Püstitatud küsimused: Mis äriga tegelesid Gregor ja Marten? Sellepärast, et seda küsimust küsiti läbivalt kogu raamatus.

Kirjandusklubi kokkuvõte: Peamiselt kirjutatigi pidudest. Nende vahel olid lõigud Anni isa lastekodu seiklustest. See oligi see, mille peale kogu raamat oli ehitatud.

Kirjandusklubi

Kirjandusklubi nr1

Koht ja aeg: 8.45 kooli puhvet

Kirjandusklubis osalejad: Margaret ja Orest

Autor ja pealkiri: Anne Frank "Anne Franki päevik"

Võtmeteemad: Võtmeteemadeks Anne Frani päevikus olid meie arvates eluolu, suhted ja sõda.

Võtmestseenid: Anne kirjutas palju suhetest oma emaga. Kahjuks olid tal oma emaga suhted sellised nagu nad olema poleks pidanud. Anne arvas, et tema ema ei ole õige ema. Ta kirjutas tihti sellest, et ta ema näägutab ta kallal asjatult nagu ajaviiteks. Nad kuulasid väga palju raadiot väga paljudel õhtutel olid nad raadio ääres pingsalt BBC-d kuulamas. Väga palju sõltus nende meeleolu raadiost.

Võtmeisikud: Võtmeisikud olid kõik tagakoja elanikud. Kuigi peamiselt kirjutas ta emast, isast ja Peterist.

Püstitatud küsimused: Mis oli Anne põhiline jututeema? Milline oli Anne iseloom?

Kokkuvõte: Peamiselt kirjutaski Anne milline oli elu tagakojas tema silme läbi. Ta kirjutas millised suhted neil kõigil omavahel olid, milline tagakoda välja nägi ja milline oli nende päevaplaan. Sellest tuli välja see, et mida kauem nad kõik koos olid seda kibedamaks läksid nende suhted.
Anne kirjutas ka palju selle kohta, mis tunded temal olid ning mida talle teha meeldis. Anne armstas ajalugu. Ta luges väga palju raamatuid ning õppis hollandi, saksa, prantsuse ja inglise keelt. Ma arvan, et tänapäeval ei leidu palju inimesi, kes armastaks õppimist nii palju. Anne oli ise väga valju häälega tüdruk, kes oli väga otsekohene ning äärmiselt julge. Kuid vahel tuli temas esile ka see hell ja rahulik pool, kuid see juhtus tema arvates liiga harva.

Percy Jackson and the demigod files

Percy Jackson and the demigod files

R. Riordan

I read a book called ”Percy Jackson and the demigod files”. There were some storys of Percy's life and friends. The first story was “Percy Jackson and the Stolen chariot” and the second one was "Percy Jackson and the Bronze Dragon

Percy Jackson and the Stolen Chariot

Percy was in school fifth-period science class when he heard strange noises outside. he saw that there was a girl who was attacked by arrow-throwing birds. it was Clarisse. He qickly got himself excused from class and went to help Clarisse and find out why she is there. Clarisse was surprised to see him. After the two of them had defeated the birds, Clarisse  agreed to tell Percy why she was not at Camp Half Blood. Clarisse told that she was supposed to be taking care of Ares' War Chariot, and needed to get it back to Ares' temple by sunset. However, her immortal brothers, Deimos and Phobos (gods of Demios terror and Phobos fear respectively) had stolen the chariot. Phobos came there and gave some hints to find the chariot. Together, Percy and Clarisse went to find the chariot with the help of the hints. They knew that the chariot had to be in a mini zoo. The only mini zoon they knew was at the Staten Island. On their way, they fight with Deimos, who was riding a sea serpent. At the zoo, they found the chariot and face the two gods again. Phobos and Deimos show Percy and Clarisse how do their worst fear looks like. Percy and Clarisse easily defeated the two gods. Finally, just as sunset was fading, Percy and Clarisse brought the chariot to Ares' Temple. Percy promised Clarisse that he will not tell anybody about her fear. He also told her that in the vision that Phobos showed him of what he feared most Clarisse was included as one of Percy's friends.

Percy Jackson and the Bronze Dragon

Percy Jackson and the Bronze Dragon was a story where Percy Jackson and Charles Beckendorf were on the same team for "capture the flag". They set off into the woods and stumble on a huge Myrmekes anthill. Silena and Annabeth found Percy while Beckendorf ran straight ahead into the ant hill tring to carry off the huge bronze dragon's head, but immediately was bitten in the leg. Percy, Annabeth and Silena wanted to rescue him but they needed help. But there was nobody around who could help them, so they took the metal head along trying to find the rest of the body of the bronze dragon which was once one of the camp's defenses. They finally got the dragon started which helped to save Beckendorf. When they had just saved him, he saved the bronze dragon from being ripped apart by the thousands of Myrmedes. After the demigods finish watching the dragon drive the remaining Myrmedes back into their anthill the dragon spoted them and turned berserk on them. Percy distraced the dragon until Beckendorf could jump on the dragon's back and shut it down.

I really loved both of the stories, they were really interesting and I advise you to read this book!