Kõrbeliiva Maetud
Michael Hoeye
Selle perioodi raamatuks valisin
mina Mchael Hoeye teose “Kõrbeliiv
Maetud”.
Kui meile raamatute valikud ette
anti olin ma kohe huvitatud sellest pealkirjast “Kõrbeliiva Maetud”. See oli
hästi põnevusttekitav ja kutsuv. Ka selle raamatu kaas oli huvitav. Minu
eelaravmused selle raamatu kohta olid hoopis teistsugused. Ma arvasin, et mingi
kamp inimesi peab lendama millegipärast väikse lennukiga läbi Sahara kõrbe ja
kuidas nad liivatormi sattusid ja lõpuks pääsesid. Kuid lugema hakates vaatas
mulle vastu hoopis teistsugune pilt.
Tegevus toimus maailmas, kus elasid
peamiselt hiired aga ka teised närilised. See rääkis täpsemalt ühe hiire Hermux
Tantamoqi seiklusest. Ühes tavalises hiirtelinna metropolis Pinchesteri käis
ringi tavapärane igapäeva elu nagu meil inimestelgi tänapäeval. Kuni Hermuxi
kunstnikust sõber Mirrin Stentril, kes oli olnud pime ja sai oma nägemise
tagasi, hakkas maalima nägemusi mida ta nägi kui pime oli.
“Hiirte, rottide ja hamstrite linna vapustab skandaal.
Kunstnik Mirrin Stentril avab näituse maalidest, millel on kujutatud kasse. Ennnekuulmatu! Kõik hiired
teavad, et kasse pole olemas! Pole kunagi olnudki!”
Nagu eelnevast tsitaadist lugeda
võis tekkis sellest skandaal, sest kõik teadsid, et kasse pole olemas. Tänu
sellele skandaalile tuli Hermuxi juurde üks vana vöötorav Brich Tentintrotter,
kes tegelikult otsis Hermuxi isa keda ta kunagi ammu tundnud oli aga kuna hire
isa oli surnud pidi Birch leppima Hermuxiga. Ta tõi Hermuxile ühe hammasratta.
Tuli välja, et enne hiirte tsivilisatsioon ei pruukinudki olla esimene.
Sealt jätkus lugu kuidas Birch ja
Hermux koos seiklejast pilooditari Linka Perflingeriga ning ka Mirrini abiga,
hakkasid otsima kuninglikku kasside raamatukogu, selleks, et tostada, et enne
hiirte tivilisatsioon eksisteeris ka kasside oma. Michael Hoeye on kirjeldanud
kõike mis neil tee peal juhtus –pettused, õnnetused, kordaminemised ja
üllatused.
Alles raamatu lõpus hakkasid
küsimust tekitavad pusletükid kokku sobituma ning kõigile tükkidele sai
vastuse. Lõpuks mõistsin ma raamatu kaanel olevat pilti kus liiv taevast
imelikult alla kukub j aka raamatu pealkirja “Kõrbeliiva Maetud”.
Selle raamatu alguse lugemine ei
läinud väga kiiresti ja tundus igav, kuid mida edasi ma jõudsin seda enam
tekkis tunne, et ma ei taha raamatut käest panna.
Mulle meeldis ka see väga, et kõik
lugemise jooksul tekkinud küsimused said lõpu poole vastused.
